Lastehoiuga harjumine
Lastehoiuga harjutamisega oleme paindlikud ning lähtume iga lapse ja pere soovidest ja vajadustest. Mõni laps saadab vanemad lühiajaliselt ära juba esimestel päevadel, teine käib vanematega koos harjumas ja mängimas mitu nädalat.
Meie üldised soovitused harjutamisperioodiks:
Ole vanemana valmis last hoidu tooma ja jätma!
Tihtilugu on vanem see, kes pole veel hoiukarjääri alguseks valmis. Esimene valmisolek peab tulema vanemalt ning seejärel on lapsel võimalik kohaneda. Usalda hoidjaid ja hoidu ning sisenda ka lapsele, et lastehoius on tal hea, tore ja turvaline. Lastehoiust rääkides jälgi nii valitud sõnu kui ka hääletooni! Lapsed loevad vanemate kõhklusi ja segadust “õhust”!
Enne hoidu tulekut lepi lapsega kokku, mis saama hakkab!
Olenemata lapse vanusest tuleks talle seletada väga täpselt, kuidas hoius ollakse ja mida tehakse. Püüa rääkides ette kujutada kogu protsessi alates garderoobist kuni päeva lõpuni uksest välja minekuni. Rõhuta kindlasti ka seda, et lapsehoidjad on talle alati toeks, millal ta seda vajab! (Ära kasuta sõnu -haiget saad, midagi juhtub vms!)
Hoiu esimestel päevadel!
Tutvusta või käi lapsega kõik kohad koos hoidjaga läbi, mida ta päeva jooksul kasutab. Püüa jääda tahaplaanile. Las laps läheb ja avastab ise, mängib koos teiste lastega jne niipea, kui ta selleks valmis on. Ole nähtaval ja olemas, kuid võimalikult passiivne. Nt kui hoidja ülteb, et lähme nüüd kõik koos käsi pesema, et sööma minna, siis ära ole esimesena vannitoas vaid julgusta last minema koos teistega. Kui ta seda üldse ei soovi, pelgab vms, siis loomulikult võid sa temaga kaasa minna, kuid alati proovi esmalt toetada teda iseseisvalt tegutsema.
Lahku venitamata!
Kui aeg on esimesteks äraminekuteks, siis ole valmis pisarateks, kuid ära jää enam lapsega arutlema ja nõu pidama. Meie lapsehoidjad teavad, mida teevad! Kui aeg on käes, siis annad lapsele teada, et sa nüüd lahkud (tööle vms). Hoolimata sellest, et sa oled talle seletanud ka varem, siis korda rahulikul ja enesekindlal häälel, et nüüd ma lähen ja tulen sulle veidi hiljem järele. Ja lahku! Kõige tõenäolisem on see, et laps hakkab nutma (mõni rohkem, mõni vähem- vanema jaoks on see igatahes raske). Sina mine ikkagi ja tee seda võimalikult kiirelt ja venitamata, sest seda kiiremini on meil võimalik last lohutada ja päevategevustesse haarata. Üldjuhul lõppeb nutt juba siis, kui oled silmapiirilt kadunud. Esimene ärakäik on lühem ja lepitakse vanema ja hoidja vahel omavahel eelnevalt kokku. Ära murtse, sinu laps on hoitud ja armastatud ning tema jaoks raskel ajal pakutakse talle nö eritähelepanu ja hellust topelt!
Tulles tagasi ole rõõmus ja positiivne!
Tulles lapsele järele, ole tema jaoks olemas, paku hellust, kuid ära “nuta” temaga kaasa! Laps võib puhkeda nutma juba siis, kui sind aknast näeb! See ei tähenda, et ta terve aja nutnud on. Sina tule reipalt ja naeratades, lehvita juba kaugelt lapsele ning jõudes temani anna talle teada, et oled tema üle uhke! Kindlasti ei tohiks järgneda vestlus stiilis: “Oh, sa mu kullakene, ära nuta, oioioi…..” Hoolimata lapse pisaratest küsi, millega ta vahepeal mängis vms. Püüa jätta mulje, et see kõik on maailma kõige normaalsem asi! Las ta maandab oma pinged pisaratega, kui vaja! Ole olemas ja toeta ning julgusta!
Keskmiselt läheb harjumise ja harjutamisega aega 2 nädalat (see oleneb ka sellest, kui tihti käiakse jne). Samas võib olla nii, et laps on valmis iseseisvalt hoidu jääma juba esimesel päeval või vajab ka sinu kohalolekut ja tuge nt kuu aja järel. Ole valmis igaks variandiks ning ole ka valmis oma “plaanidesse” korrektuure tegema!
